Loovtööd

Loovtööks nimetatakse õpilase enda poolt välja mõeldud, kavandatud, teostatud ja esitletud (kaitstud) positiivse ja eetilise sisuga tööd, millel on füüsiline väljund esitluse näol. Loovtööks võib olla:

• luulekogumik;
• kirjutatud ja lavastatud etendus, tantsuprogramm või muu showprogramm nt trikiratta kava, palliga trikitamine;
• uurimus;
• kunsti- või käsitööprojekt;
• maali, foto või mõni muu kujutava kunsti näitus;
• video või IT projekt;
• kontsert – omaloomingu esitamine;
• maastikumängu ettevalmistamine ja läbiviimine;
• ülekooliliste ürituste kavandamine ja korraldamine;
• konkurssidest osavõtt;
• akrobaatikakava;
• muu loominguline tegevus.

Loovtööks ei ole üldjuhul ainekavas ettenähtud töö. Loovtööks loetakse tööd, mis ületab ainekavas ettenähtud nõudeid. Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Loovtöö loetakse sooritatuks kui õpilane on:

• esitanud loovtööpäeviku (grupitöö puhul iga õpilane eraldi), mis sisaldab loovtöö kavandit, tegevusplaani, tööjaotust (grupitöö puhul), ajakava (elektrooniliselt või paberkandjal);
• valmistanud/loonud loovtöö;
• esitlenud oma loovtööd teistele.

Loovtöö üldkoordinaator on põhikooli õppealajuhataja. Loovtöö tegemist ja sooritamist koordineerib klassijuhataja. Klassijuhataja tutvustab loovtöö sooritamise protsessi õpilastele III kooliastme esimesel klassijuhatajatunnil. Abi vajadusel pöördub õpilane vastava temaatikaga tegeleva (kursis oleva) aineõpetaja poole. Loovtöö teema fikseeritakse klassijuhataja poolt 7. klassi arenguvestlusel ning lepitakse kokku töö esitlemise aeg. Peale teema valimist avab õpilane loovtöö päeviku, kuhu kannab sisse:

• algse töö idee või töö teema pealkirja;
• töö sooritaja/sooritajad;
• ülesanded ja tegevused, mis töö sooritamiseks on vaja teha;
• ajakava;
• tähtaja;
• tehtud toimingud;
• töö analüüsi – kas kõik läks plaanipäraselt, mis läks hästi, mis halvasti, mida oleks võinud paremini teha.

Enne töö esitlemist esitab töö klassijuhatajale ülevaatamiseks. Loovtöö sooritatakse 8. klassis, mõjuval põhjusel võib loovtööd sooritada ka muul ajal (näiteks 7. klassis), kuid mitte hiljem kui 9. klassi esimesel poolaastal.

Esitluste õhtud/ omaloominguõhtud toimuvad 2 – 4 korda õppeaasta vältel. Õhtuid korraldab huvijuht koostöös klassijuhatajatega. Esitluste kuupäevad fikseeritakse kooli tööplaanis.

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Hariduslike erivajaduste korral, mis tulenevad õpiraskustest, terviseseisundist, puudest, käitumis- ja tundeeluhäiretest, pikemaajalisest õppest eemalviibimisest või eesti keele ebapiisavast valdamisest, on õpilase toetamiseks järgmised võimalused (vt tugimeetmete rakendamise korda):

• individuaalne juhendamine aineõpetaja poolt;
• õpiabi rakendamine;
• individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine;
• käitumise tugikava;
• logopeedi konsultatsioonid ning osalemine kõneravitundides;
• psühholoogi konsultatsioonid;
• suunamine Rajaleidja keskuse spetsialistide nõustamisele.

Õpilaste toetamiseks teevad koostööd lapsevanemad, klassijuhataja, aineõpetajad ja tugispetsialistid.

Haridusliku erivajaduse väljaselgitamine toimub igapäevase õppetöö, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduva ja täpsema vaatluse, spetsialistidega konsultatsioonide, õpetajatevahelise kogemuste vahetuse ja arenguvestluste ning vajadusel meditsiiniliste uuringute kaudu.

Haridusliku erivajaduse korral, mis väljendub tugevas motivatsioonis või/ja kõrgemates vaimsetes või erivõimetes ja/või loomingulisuses, on õpilase arengu ja motivatsiooni toetamiseks vastavalt andekuse valdkonnale järgmised võimalused:

• teadusandekus täppis- ja loodusainetes
  • ohhoo–päev ja R-õppe tunnid algklassides;
  • loodusõpetuse, füüsika ja matemaatika valik- ja rühmatunnid põhikooli kolmandas kooliastmes;
  • huviringid;
  • osalemine Tartu Ülikooli Teaduskooli kursustel;
  • osalemine koolisisestel, piirkondlikel, üleriigilistel aineolümpiaadidel ja ainevõistlustel;
  • tehnoloogiapäevad põhikooli kolmandale kooliastmele;
  • põhikooli loovtöö koostamine;
• teadusandekus humanitaarainetes ja võõrkeeltes
  • osalemine koolisisestel, piirkondlikel aineolümpiaadidel, ainevõistlustel, konkurssidel ja konverentsidel;
  • osaleda näiteringis;
  • korraldada ja/või osaleda omaloominguõhtutel;
  • avaldada omaloomingut klassi ajaveebis;
  • loovtöö koostamine;
• andekus muusikas
  • osaleda mudilas-, laste-, poistekooris ning erinevates ansamblites;
  • osalemine koolikontsertidel (jõulukontsert Estonia kontserdisaalis, kevadkontsert, kooli juubelikontserdid);
  • esinemised kooli aktustel;
  • osalemised piirkondlikel ja üleriigilistel konkurssidel (n Volüüm ja Alo Mattiiseni muusikapäevad) ja laulupidudel;
  • koostada loovtöö põhikooli kolmandas astmes;
  • esitada omaloomingut kontsertidel ja omaloominguõhtutel;
• andekus kunstis
  • osaleda huviringides;
  • eksponeerida omaloomingut kooli galeriides ja ülekoolilistel näitustel;
  • osaleda koolisisestel, piirkondlikel ja üleriigilistel konkurssidel;
  • loovtöö koostamine;
• andekus spordis
  • osaleda Reaali spordiklubi ringides;
  • esindada kooli piirkondlikel võistlustel;
  • loovtöö koostamine;
• sotsiaalne andekus – koordineerib huvijuht
  • osaleda ülekooliliste ürituste korraldamises;
  • osaleda koolisisestes, piirkondlikes, üleriigilistes projektides või konverentsidel;
  • loovtöö koostamine.

Meetmete rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud edasisteks tegevusteks:

• meetme rakendamise lõpetamine;
• meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil;
• meetme vahetamine või muu meetme lisamine;
• täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

Õpetajate, lapsevanemate ja spetsialistide tähelepanekud ja soovitused dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil.